Oleksin sel korral peaaegu valimata jätnud. Elus esimest korda. Ühelt poolt – ma tõesti ei suutnud otsustada, keda valida. Maailmavaadet? Seltskonna tõhusust? Tublit inimest? Teisalt – nii palju aastaid poliitikat seestpoolt näinuna tundub pilk väljast kordades koledam. Täiesti tõsi, et igati toredad, ausad ja haritud inimesed muutuvad poliitmaastikul meedia kaudu justkui ahneteks ja andetuteks. Võib-olla andis oma osa juurde see, et olin kogu eelvalimiste aja Eestist ära ja enamasti levist väljas, nii et kui korraks wifi ligi sattusin, et proovida teises Euroopa ääres oma e-hääl anda, sattus pilk parasjagu meedias õitsenud riigipea ja Võrno vahelisele sõnasõjale, kust muu hulgas selgus, et Anu Saagimist on vaat et riigi esistilist saanud. Ei kutsunud just osalema ja tol korral see protsess katki jäigi.
Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht