Une-geenitest võimaldab võrrelda, kas sinu harjumuspärane päevarütm vastab sisemisele rütmile ehk kas oled pigem õhtu- või hommikuinimene. Ühtlasi on võimalik nii teada saada, kuidas mõjutab uni sinu vaimset ja sportlikku sooritusvõimet, söögiisu ja ainevahetust. Eriti tasub sellist testi teha, kui plaanid suuri elumuutusi, olles samas hädas uinumisraskuste, liigvarase või sagedase öise ärkamisega.

«Pärast magamata ööd ununevad asjad kergemini ja mõte on hajevil, ei suudeta keskenduda,» kirjeldab Tartu Ülikooli kliinilise genoomika tuumiklabori juhataja Ene Reimann. «Samuti võib pärast pikemat liiga vähese unega perioodi kergemini haigeks jääda.» Teadur toob ka näite, et osa inimesi on juba hommikul vara tegusad, teised magaksid võimalusel lõunani ja suudavad olla aktiivsed hiliste õhtutundideni.

Muutused koormavad keha

Kuigi uni on siiani üks teaduse suuremaid müsteeriume, pole kahtlustki, et see etendab inimese elus väga tähtsat rolli. On küll selgunud, et paljud une omadused, nagu selle alguse aeg, sügavus ja kestus, on rangelt reguleeritud, kuid selle taga olevaid mehhanisme eriti ei tunta. Arvatakse, et need on geneetilised. «Praeguseks on tuvastatud kaks süsteemi, mis und kontrollivad. Uneaja määrab 24tunnise rütmiga tsirkadiaanne süsteem. Selle olulisimad signaalid on valgus ja toitumine. Suurem mõistatus on aga see, kuidas sinu keha teab, kui palju pead magama – seda reguleerib tõenäoliselt une homöostaasi süsteem,» räägib dr Reimann.

Pidevad sunnitud muutused (vahetustega töö, unepuudus, ebatavaline söömisrütm, kunstvalgus, sh ekraanid ja tänava­valgustus) koormavad keha. Sellel võivad olla negatiivsed tagajärjed: füüsilise ja vaimse töö efektiivsuse langus, tervisehädad, kaalutõus. Et säiliks inimese sisemine rütm ja muutused keha vähem koormaks, on näiteks vahetustega töö või reisimise puhul oluline treenida ja süüa kindlatel kellaaegadel.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht