Hendrik Johann ja Andreas Valter olid kaheksa-aastased, kui haigestusid kooliaasta viimases veerandis tuulerõugetesse. Andrease olukord muutus iga päevaga järjest hullemaks. «Nii hulluks, et lõpuks otsisime lastehaiglast abi. Ta oli praktiliselt koomas,» meenutab Irena.

Kui pojaga lastehaiglasse jõuti, oli tema veresuhkrutase nii kõrge, et glükomeetrid seda ei näidanud. «Andreas sai diagnoosi peaaegu käigu pealt,» räägib ema ja kiidab Tallinna Lastehaigla asjatundlikke töötajaid. Vanematele oli poja diagnoos nii suur šokk, et nad püüdsid toimuvat viimse sekundini eitada. Seda enam, et suguvõsas teadaolevalt suhkurtõbe kellelgi varem esinenud polnud.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht