Oma kehale tindise nõelaga püsivate piltide torkimist, nahale sümbolite põletamist või lõikamist ning augukeste abil enda külge ehete kinnitamist praktiseeritakse juba iidsetest aegadest. Vanimate leidude hulgas on üle 5000 aasta vanune muumia, kelle kehale tätoveeritud 61 pildikest olid tõenäoliselt osa mingist teraapiast. Lisaks esines mehe kehal rituaalse kehaaugustamise jälgi ja tema kõrvalestadesse torgatud augud olid venitatud umbes 10 mm suurusteks. Egiptuses tätoveerisid naised oma reie siseküljele jumal Besi kujutise, et kaitsta end lapsesünni ajal. Ninarõngad olid hõimude hulgas populaarsed, näitamaks vaenlasele oma valu­taluvust. Peale tätoveerimise ja augustamise kasutati ka põletamist ja lõikamist. Meistri osava käega tekitatud haavadest ja põletustest said paranedes keerukad ja imelised disainid. Kõik need võtted olid kasutusel enda kaunistamiseks, osaliseks ohverdamiseks või kaitseks. Mis tahes põhjustel seda tehti, oli sel alati ka sügavam spirituaalne põhjus ja mõju.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht