Eesti Vabariigi valitsus seadis juubeliaastal eesmärgiks koguda kokku 100 000 inimese geeniproovid. Selle nimel töötavad koos Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu ja Tervise Arengu Instituut. Põhjuseid, miks geeniproov anda, on Eesti Geenivaramu andmekogumise osakonna juhataja Helene Alavere sõnul kolm.

Esiteks: teaduse hüvanguks. Mida rohkem inimesi oma geeniproovi annetab, seda täpsemalt saavad teadlased kaardistada Eesti elanike geenid. «Igas populatsioonis on harva esinevad markerid, mis esinevad just seal. Seetõttu ei saa me kasutada näiteks Jaapani või Hiina geenipankadesse kogutud andmeid,» märgib Alavere. Eestlaste geenide kaardistamiseks on tema sõnul üsna viimane hetk, sest üha rohkem kipuvad need segunema teiste rahvaste omadega. Näiteks võõramaalasega abielludes.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht