Meie võrku jäid sel suvel kaks imeilusat jääräime, hõbedaselt veikleva selja ja kauni voolujoonelise sabaga. Need on räimelised, kes on siinmail karmi talve üle elanud – seega enamikust tublimad. Siim pani nad vaakumisse ning andsime neile teel külmikusse ka nimed: Taavi ja Luisa. Sest just sellise paarina, peagi abieluranda sõudvana, nad toona tundusid. Pulmad olid piltidel uhkemad kui oodanuks, aga nad kandsid selle suursündmuse viimse detailini ilusasti välja. Nagu nad tegid ka nüüd, Taavi «mihklipäeval». Istusin üle poole aasta esimest korda mineval neljapäeval teleri ette ja vaatasin tolle hooaja viimase «Kolmeraudse» lõpuni. See oli pinev nagu ühele heale telesõule kohane. Aga siiski päriselu ja sellena kale.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht