Pakkudes porgandipirukat, rullbiskviiti ja kanget kohvi, selgitab 85aastane Silvia, et tema on veel sellest põlvkonnast, kus ise küpsetati. Kuigi poes on riiulid lookas, on omatehtus naise sõnul ka hool ja armastus. «Nii hästi kui praegu pole aga eesti rahvas vist kunagi elanud – kõike on saada, kui teenistust jätkub. Kui ka pension vähe suurem oleks ...»

Pikaaegse koorijuhi ja muusikapedagoogi laual lebab külalisteraamat, kuhu on kandeid teinud paljud väärikad külalised. Seinal ripub perepiltide kõrval õpetaja Gustav Ernesaksa portree ja klaveril on noodid, sest Silvia muusikata ei saa, ta mängib iga päev.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht