Proloog

Enne nutitelefonist loobumist tõmban alla rakenduse, mis mõõdab telefoniekraani aktiivset aega ja kui mitu korda päevas seda aktiveerin. Keskmine kipub 3–4 tunni juurde jääma ja nupule vajutan vähemalt 120 korda. Rekord on üle viie tunni aktiivset aega. Masendav. Kõige suuremad ajaröövlid on Instagram ja Youtube.

1. päev – Tüütu. Pidev ärevus. Passin tavalisest palju rohkem arvutis (Facebook, Instagram). Lakkamatu hirm, et keegi ei saa mind kätte. Huvitav, kas seda leevendaks n-ö ametlik teade, et mul on nuputelefon? Fakt on see, et noored tänapäeval üksteisele ei helista. Argimureks saab kella vaatamine. Muidu kasutan selleks nutitelefoni, aga kellaaeg nuputelefonil on tüütult väike. Ka nuputelefoni äratuskella plärin on minu jaoks kõrvulukustav ja selle taustal tundub isegi tavaline äratuskell inimväärsem. Tõsi on, et nutitelefonisõltuvus asendub kiiresti arvuti omaga – hommikul esimese asjana lahti ja viimase asjana kinni. Pidevalt jälitab mind tunne, et midagi on puudu. Olen sedavõrd harjunud selle paarikümnegrammise raskusega pihus. Esimese päevaga töö-
viljakus ei tõusnud, vaid langes. Voodisse saan ikka tund pärast südaööd.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht