Asjad pakitud ja puhkus ootab? Kas sa aga teadsid, et tegelikult ei varitse sind suurim oht mitte lennates, vaid pärast sõitu? Lennutromboos ohustab paraku kõiki pikamaareisijaid.
Kuigi paljud võivad kuulda sellest ­haigusest esimest korda, on see ­tegelikult ­seisund, millest ollakse teadlikud juba ­aasta­kümneid. Esimest korda kirjeldas seost pika­ajalise liikumatu asendi ja venoosse tromboosi vahel USA kirurg John Homans 1954. aastal. Üheks selle põhjustajaks loetakse ka ­pikamaareise. Seejuures on igaüks, kes reisib lennuki, auto, bussi või rongiga ja püsib ühe koha peal kauem kui neli tundi, ohustatud. Ja mida kauem see olek ­kestab, seda suurem on ka risk.

Ent mis on õigupoolest lennutromboos? See on tromb, mis tekib alajäseme veenides, kui pikka aega paigal istuda: veri voolab südame suunas aeglaselt ja voolu takistuse tagajärjeks on tromb. Kui verehüüve tekib arteris, on tegemist arteriaalse tromboosiga, kui aga veenis, siis venoossega. Eluohtlikuks muutub see siis, kui tükk liigub jalaveenist edasi kopsu. Tromb aktiveerub tavaliselt nädal kuni kuu pärast lendu. Mis veel hullem – 70 protsendil juhtudest ei anna see haigus endast märkugi.
Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht