Hingematvaim merevaade avanes Filipiinidel Cebu saarel, kui olime rolleriga mööda rannikuäärt tagasiteel ööbimispaika. Umbes poolteist tundi jäi veel minna ja vaikselt hakkas juba pimenema, aga eesootav sõit ei tõotanud head. Nimelt oli meie rolleri rehv sel päeval juba kaks korda katki läinud, kaks korda parandati see ära, aga oli tunda, et kohe koidab ka kolmas kord. Seega hoidsime tugevalt pöidlaid, et järgmine asula võimalikult ruttu kätte jõuaks ja saaks rehvi välja vahetada. Vaatamata pisikesele pabinale, mille tingis aina tühjemaks vihisev rehv ja võimalus, et peame öö tee ääres veetma, oli sõit eriti romantiline tänu meid saatvale punakas-roosakas-lillakas-oranžikas-kollasele päikeseloojangule.

Kõrgeimast tipust pole ma teadlik, aga Gruusias käin tihti mägedes matkamas. Seal olen kindlasti päris kõrgetes punktides viibinud. Gruusia mäed on minu arust ühed ilusamad maailmas.

Alati on kohvris reisi õnnestumise nimel kindlasti pass ja hambahari.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht