Selle suve hakul saabus Annely (46) viienädalaselt tööreisilt Hiina, kus lauljanna Pekingi teatris Richard Wagneri ooperi «Nürnbergi meisterlauljad» trupis osales.

«Aasias oli väga põnev – seal jagub nii palju avastamist. Artisti suur privileeg on ka reisimine, mis võimaldab tundma saada uusi paiku, inimesi, dirigente ja lavastajaid,» tõdeb Annely. Aeg kultuurist tulvil linnas möödus üllatavalt kiiresti ja vahepeal aitas töösse vaheldust tuua ning koduigatsust leevendada Viinist külla sõitnud pere ja sõbrad.

Kunstnik saab rahulikult loomingule keskenduda üksnes siis, kui tema tagala on kindlustatud ja elu tasakaalus. Annely räägib oma olulistest otsustest Viini Rahvaooperi (Volksoper) ning kodu ja perekonda puudutavates küsimustes ning mainib kuldset keskteed: «Kui karjääri mõttes liiga tugevalt vaid ühes suunas gaasipedaalile vajutada, peab millestki loobuma. Elus kõike ei saa. Mina üritasin stabiilsust hoida ja tänu sellele sain oma prioriteedi – pere ja lapsed, mida väga paljud lauljad endale ei lubagi.»

Annely teab suurepäraselt, et üks artist mõistva suhtumisega paariliseta ei saa. Naise kinnisvaraärimehest kaasa Sascha Günthner hoiab pere seljataguse igati korras, kui Annelyt ootavad kaugemad sõidud ja kontserdid. Selline tiimitöö toimib igati. Pojad Leon Tristan (12) ja Lauri Lennox (9) on ema sõnul iseseisvad, asjalikud ja sportlikud – ning tänu sellele õppinud ka distsipliini. Koolis head õppijad ja spordis edukad poisid peavad pere liikuva eluviisi tõttu omi asju tihti ise korraldama ja kooli- ja spordikotte pakkima. Harrastustes on noorsandidel esiplaanil tennis, mida mängivad peres kõik. «Poisid on selles andekad ja talendimänedžerid on meile korduvalt rääkinud, et neid poisse aktiivselt edasi arendada. Aga et neil on ka hea pea, võiksid nad pigem võrdselt nii reaalaineid õppida kui ka sporti teha,» leiab Annely emana.

On üsna loomulik, et muusika sees kasvanud lapsed on ise ka musikaalsed. Annely sõnul on poisid isegi mõned aastad muusikakoolis õppinud, aga sellega süvenenult tegeleda ei soovi. «Ma ei survestanud neid. Nägin, et kogu poiste energia on suunatud spordile, kus see ka tulemust toob ja rõõmu valmistab,» sõnab ema ja loodab, et muusikaga tegeleda pole kunagi hilja. Annely ise on väga tänulik oma emale, kes ta muusikateele suunas ning jäi truuks uskumusele, et tütrel jagub annet. Ja uskus sellesse eriti siis, kui Annely 15aastaselt Võhmast Tallinna muusikakeskkooli õppima asus. Hea kogemustepagasi sai Annely ka Tõnu Kaljuste kooris lauldes.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht