Mis teeb ühest kohast pühapaiga?

Need on erilise väega kohad looduses. Selliste paikade väge on testinud paljud põlvkonnad, kes on sinna loitsude ja kombetalitustega lisanud ka oma väe. Vanasti teati oma ümbruskonna pühapaiku, see teadmine pärandati ühelt põlvkonnalt teisele. Nii on ka tänapäeval. Maastikuga seotud ajalooline mälu jõuab meieni põliselanike või kirjasõna kaudu.

Mida need kohad meile annavad, kuidas mõjuvad?

Võrreldes argise maastikuga on püha eriline, vähene. Tänapäevases võtmes on pühapaik põlisrahva kaitseala, kus iga talupere ja küla hoiab looduse puutumatust just seal, kus iga päev elab ja töötab. Nii on pühapaigad läbi aegade hoidnud maastiku mitmekesisust ja elurikkust. Meeltega tajutava kõrval peitub pühades kohtades ka palju salapärast. See avaldub paiga erilises väes, mis ravib ja kosutab, muudab mõtted selgemaks ja annab palvetele suurema jõu. Teisalt tuleneb väest ka puutumatus, selle rikkumine mõjub inimesele reeglina hukutavalt.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht