Vaesesse perre sündinud Delfina, María de Jesús, María del Carmen ja María Luisa (Eva) Valenzuela kannatasid lapsest saati julma ning autoritaarse isa meelevalla all. Politseinikust isa suhtus kasvatusse väga karmilt ja tüdrukud leidsid end väiksemagi üleastumise korral linnavangla kongist.

Suuremaks sirgudes avasid õed oma elupaigas San Pancho külakeses pisikese baari. Erilist tulu see sisse ei toonud, kuid tagasihoidlikuks elamiseks raha jätkus. Ent naised ihkasid enamat ja jõudsid järeldusele – tee rikkusele avab prostitutsioon.

Põrandaaluste bordellide loomise nimel maksid õed ametnikele alguses altkäemaksu nii rahas kui ka omaenda kehadega. Räpane tööstus läks hooga käima ja õdede haare laienes külahaaval. Õed ostsid ühe baari ka Jalisco osariigis tegutsenud homomehelt, kelle hüüdnimi oli El Poquianchi (vabatõlkes piider). Sellest kohandati hüüdnimi ka õdedele endile – Las Poquianchis. Halvustav nimi ei meeldinud õdedele karvavõrdki, kuid jäi elu lõpuni neile külge.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht