Kui toalilledega on asi lihtne – need elavad üksipäini paar nädalat üle ka lihtsalt vanni pistetuna –, siis aiapidajatel on lugu mõnevõrra keerulisem.

Tegelikult võiks puhkusele minekut hakata ette valmistama kohe pärast taimede istutamist. See tähendab, et neid tuleb kasta pigem harvem, kuid siis korralikult. Kui hakata taimi kohe suure õhinaga liigselt kastma, muutuvad nad pidevalt juurde tulevast veest sõltuvaks. Kui siis juhtub, et taimed vett ei saa, närtsivad ja kahjustuvad nad kiiremini. Kui taimed pole aga liiga sagedase kastmisega harjunud, sunnib see neid juuri sügavamale kasvatama ning nii suudavad nad ka paremini niiskust kätte saada. Näiteks tomateid soovitavad kogenud aednikud kasta vaid kord nädalas, kuid siis südamest – nii õpivad nemadki mullast ise niiskust hankima.

Peenral aitavad niiskust hoida peale peenravaiba ka katteloor või mullale laotatud põhk. Kui põhku pole, on lühiajaliselt abi ka murumultšist, kuid seda kasutades peab mädanemise ärahoidmiseks kindlasti jälgima, et taimevarte ümbrus oleks puhas.

Kui kastmissüsteemi soetamine tundub liiga kulukas, on mõistlik see ise ehitada.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht