Siiani on ­Nele-Liis (33) olnud rohkem muusikalide näitleja, aga sel suvel proovis hoopis teist laadi teatritööd. «Ma ei saa öelda, et see lihtne oli, aga see-eest põnev. Kokkuvõttes sain hakkama!» sõnab artist. Juba draamatekstide pähe saamine on olnud paras ettevõtmine ja hoopis teistmoodi kogemus. «Suvi oli tuupimist täis, aga põnev kogemus on seegi,» naerab naine, kes juba peagi näitab oma komöödia- ja draamaoskusi populaarses telesaates «Suur komöödiaõhtu» ja Vanemuises taas esietenduvas lavastuses «Hüljatud». «Ootan sügist ja talve väga, sest tegemisi on palju ja üks ettevõtmine on pöörasem kui teine.»

Teatrikooli Nele-Liis siiski edasi õppima minna ei kavatse. «Olen juba selles vanuses, et ma enam lavakasse proovima ei hakka, ma ei saaks ilmselgelt ka sisse. Mõne näitlemiskursuse võin aga küll võtta.»

Draamatüki õppimisel olid suvisel ajal lauljannale suureks abiks kaasnäitlejad. «Nendega sai väga palju suhetest ja tunnetest rääkida. Mõnusad avatud inimesed, kes panid mind taas maailma hoopis teistmoodi nägema.»

Eriti häid sõnu lausub ­Nele-Liis Hilje Mureli kohta, kellega nad sel suvel headeks sõpradeks said. «Tema õpetas mind nägema suhteid eri nurkade alt. Et kuidas mees võib näha oma naist ja mil moel naine suhtub oma mehesse.» Kuna nende suvine töö, etendus «Magamistubades», rääkis just suhetest, oli see Nele-Liisi jaoks hea õppetund. «Üks põhitõde, mida ma draamatüki tegelasi luues kasutada sain, oli see, et oma emotsioone tuleb osata rolli panna. Ka kümne aasta taguseid mälestusi ja tundeid meenutades saad luua midagi uut. Hetki tuleb osata oma elus taastada ja siis rollitegelasele edasi kanda. Lood ja situatsioonid sünnivad oma elu põhjal, nii on mängitav osa kõige elutruum.»

Etenduse Jana roll näis naisele alguses keeruline, kuna neis ei tundunud midagi ühist olevat. Mida päev edasi, seda enam aga puutepunkte tekkis. «Tegelikult ma vägagi samastusin ja olin osa sellest. Oma minevikus ma Janast väga ei erinenudki.»

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht