Esimesed portselanist asukad jõudsid Kaili (34) köögiriiulile enne Otti (42). Umbes kümme aastat tagasi Pärnusse kolides sai ta sõbra vanaemalt kingituseks Langebrauni portselanist kohvikannu koos alustasside, suhkrutoosi ja koorekannuga. Sellesse kannu tegi Kaili kohvi ka siis, kui Ott talle esimest korda külla tuli. «Ott pidas mind vist imelikuks tüdrukuks, sest mul oli kogu elamine väikseid tomatitaimi täis: kohvi-, söögi- ja aknalaud. Neid leidus kõikjal,» maalib ta pildi pisikesest tomatidžunglist, mis elamise üle võttis. Selle roheluse keskel kuulis Ott aga lapsepõlvehäält, mida tegi sumedalt põrisev nõukaaegne kohviveski. Naise sõnul vaatas mees kogu kupatust sama suurte silmadega nagu väike laps maailma. «Mingid taimed, mingi naljakas tüdruk ja kohvi tehakse niimoodi – nagu elaks hoopis mingis teises ajas,» meenutab Kaili seda hommikut. Kohvilaua taga tuli ka jutuks, et mummulisi nõusid võiks kapis rohkem olla.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht