«Saan järgmisel aastal 50. Mõtlesin, et kas see ongi kõik, mida ma elus teen? Kapp oli riietest pungis, aga miski enam selga ei mahtunud. Ostsin üha uusi lohvakaid asju juurde. Nägu oli selline, et rippuvad põsed olid selja tagant näha. Naersime just Monika Tamlaga ujulas kohtudes, et tema varjas AKs enne sünnitust beebikõhtu ja mina oma ... Elumuudatus kihutas väga õigel ajal tagant ja mis kõige tore­dam – Ameerika perioodi riided mahuvad jälle selga,» räägib äsja New Yorgist naasnud Neeme (49).

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht