Paljud teadusuuringud on Loore sõnul tõendanud, et teadveloleku (ingl mindfulness) regulaarne praktiseerimine suurendab keskendumisvõimet, parandab mälu, vähendab stressi ja pidevat muretsemist. Samas kummutab ta müüdi, justkui oleks see praktika vaid neile, kes otsivad või vajavad abi. «Teadveloleku harjutusi võib rakendada ka ennetamiseks, toetamaks igapäevaelu tegemisi ja toiminguid,» nendib ta.
«Minu jaoks on üks oluline võit selle praktikaga tegeldes olnud teadlikuks saamine ahelast sündmus-reaktsioon-emotsioon. Mida see tähendab? Varem võisin end ühel hetkel avastada juba ärritununa, teadmata selle põhjust. Nüüd märkan paremini olukorda, millele minu käitumuslik reaktsioon järgneks, ja suudan tihti vastava emotsiooni kas ära hoida või seda teadlikult kogeda,» nendib Loore. «Näiteks pillan midagi maha, ärritun ja hakkan ennast süüdistama kui kobakäppa. See võib olla mingi mõttemuster, automatism, mille oleme endale sisse töötanud. Teadliku treeningu, harjutuste tegemisega saame aga seda muuta.»

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht