Kõige lihtsam on endas ära tunda hirmu füüsilise vägivalla ees. See paneb naise elama kikivarvul, tundega, et iga väiksemgi valeliigutus võib viia järjekordse õuduseni. Vajaduseni kiirabi ja eriti oskusliku jumestamisoskuse järele.

Kui sul on paarisuhtes selline hirm, tuleb esmajoones tagada enda (ja laste) füüsiline turvalisus. Helista naiste tugitelefonil 1492 ja küsi nõu – ka siis, kui mingil põhjusel kohe suhtest lahkuda ei saa. Kindlasti otsi ümbruskonnast keegi, keda saad usaldada, kes võtab häda tõsiselt ja kellele saad toimuvast rääkida. Mõtle välja, kuhu sul on võimalik kasvõi ajutiselt vajaduse korral pakku minna. Välja tuleks selgitada seegi, mis on need olulised asjad (dokumendid, pangakaardid jne), mida peaks saama kohe kaasa võtta. Kõik need tegevused annavad naisele natukegi kontrollitunnet, et oleks võimalik üldse selgemini mõelda, kuidas eluga edasi minna.

 

Vaimne terror on sama hull kui füüsiline

Paarisuhtes valitsev hirm võib olla väga salakaval, inimesele endale peaaegu märkamatu. Hirm, et jälle tulevad need suure karjumisega tülid. Et teine hakkab taas mis tahes asja (näiteks välimuse) kallal omaette olles või seltskonnas «nalja» viskama, on pidevalt õel ja ilgub. Hirm, et jälle uurib teine armukadeduse tõttu su telefoni, arvutit, saadab sind tööle ja pärast tuleb vastu või lausa jälitab ... Et kallis kaasa on mitu päeva täiesti seletamatult vait või kodust ära ega teagi, kas ta tuleb tagasi või mis seisus ja kellega. Et iga usalduslikumal hetkel avaldatud infotükki kasutatakse ühel hetkel su vastu ja et sellesse sõtta kaasatakse ka teisi inimesi.

Vahel on hirmu taga olukord aastate tagant, kui kallis inimene ütles või tegi kuidagi väga haiget ja sellest peale teine endalegi aru andmata lihtsalt väldib mingeid olukordi või teemasid või on langetanud alateadliku otsuse, et seda inimest ta enam päriselt usaldada ei saa.

Tunda ära hirmu verbaalse ja psühholoogilise vägivalla ees ning selliseid olukordi valeks pidada on väga keeruline. Need olukorrad võivad kergemini normaalsed tunduda. Vahel võib alateadlikult tekkida soov neid enda jaoks normaalseks mõelda, sest see aitab vastu pidada. Mõeldakse, et eks tülisid, karjumisi ja vääritimõistmisi ole igas suhtes. Teine ju ongi keevalise iseloomuga või tahabki vait olla. Armukadedust nimetatakse enda peas hoolimiseks ja armastuseks. Veel enam, naine võib kergesti võtta süü kõigi selliste olukordade eest enda peale ja usubki, et tema provotseeris meest halvasti käituma.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht