Euroopa keskmes elamise üks suuremaid võlusid on see, et teised suurlinnad jäävad kõigest paaritunnise sõidu kaugusele. Seetõttu ei ole ametinimetus Brüsseli korrespondent täielikult pädev. Oma aja jooksul on Johannes kajastanud kõike, mis jääb Leedust lõunasse. «See on olnud privileeg, et mulle on antud võimalus korrespondendipunkti oma näo järgi kujundada. Minu mäletamist mööda reisis Indrek Treufeldt samuti palju ringi,» räägib ta. Brüsseli masinavärki ei saa pidada teleajakirjaniku unistuste töökohaks, sest pildiliselt haarava loo tegemine on paras katsumus. Vaja on lennukat fantaasiat, et uus direktiiv või määrus jõuaks sama päeva õhtuks uudistesse nii, et vaatajal seda põnev jälgida oleks. «Tegelikult eeldab pildiliselt huvitava teleloo tegemine seda, et eelmisel päeval käid ja leiad elulise näite. Räägid juttu põllumehega, keda Euroopa Komisjoni piimakvootide kaotamine päriselt mõjutab,» kirjeldab ta ideaalset võttegraafikut. Kui seda võimalust ei ole, jõuab tele-eetrisse pilt poodiumi taga seisvatest inimestest, mille sekka näidatakse arhiivist leitud lehma.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht