Marika (49) teadis juba lapsena, et tahab saada õpetajaks. Sellele ametile pühendaski ta ­Mehikoormas kümme ja Keilas kaksteist aastat, temast sai lõpuks ka õppejuht. Ühel hetkel kasvas stress aga üle pea. «Jõudsin järeldusele, et midagi on vaja muuta, astuda mingi samm, et leida endas tasakaal,» räägib naine elumuutuse algusest.

Esialgu nägi Marika häirivaid faktoreid endast väljaspool ja arvas, et muuta tuleb keskkonda, et ka temas endas miski muutuks. «Olen elanud üle väga keerulise perioodi, kui ma ei saanud ööde viisi magada, mul olid ärevushäired ja uneprobleemid. Seda ei saanud tegelikult kooli süüks panna, ehkki suhtlemist ja pinget oli meeletul hulgal,» jutustab ta. Naine lahkus 2011. aastal koolist, aga jättis alles oma kõrvaltegevuse teiste õpetajate koolitajana. «Sellega oli ilmselt sõnum universumile teele pandud. Liitusin kursustega, kus Nelli Jung koos teiste Tartu Ülikooli töötajate, ekspertide ja psühholoogidega jõudsid vaikuseminutite alguse juurde,» ütleb Marika. Vaikuseminutid on lapsi ja õpetajaid toetav meetod, mis aitab lühikeste meelerahu- ja tähelepanuharjutustega koolielu tasakaalukamaks muuta.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht