Lapsena ­Mariannel (34) mingit erilist filmihuvi ei olnud. «Keskkooli ajal oli meil emaga traditsioon käia iga esmaspäeva õhtul kinos, viimasel seansil. Tegime seda peaaegu igal nädalal. Ma tegelesin siis paljude asjadega: tantsisin, käisin kunstikoolis, õppisin klaverit. Olin püsimatu laps. Praegu tuleb see kõik kasuks. Kuna film on kollektiivne kunst, on produtsendina väga hea, kui tajud või mingil määral mõistad erinevaid kunstialasid,» selgitab ta tagamaid.

Tallinnas Õismäe humanitaargümnaasiumis saksa keele ja matemaatika eriklassis õppinud piiga jätkas haridusteed Tallinna Ülikoolis audiovisuaalse meedia erialal ja kaitses magistrikraadi Balti Filmi- ja Meediakoolis filmikunsti õppides. Televisioonis praktikal olles mõistis Marianne, et tele tootmistsükkel on liiga kiire ja lühike, ei lase süveneda. Siis puutus ta kokku Ilmar Raagi telefilmi «August 1991» tegemisega. Naine meenutab, et toimus üks pidulikum koosolek ja talle tehti ettepanek jätkata projekti juures produtsendi assistendina. Neiu oli eelmisel õhtul oma tolleaegse kallimaga tülli läinud ja liiga väsinud, et uuele väljakutsele vastu vaielda. Nii saigi alguse teekond filmimaailma, mis haaras teda peagi jäägitult.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht