Eesti tuntuimaks taime­targaks nimetatud Maret (62) on sündinud talus, mille ehitas oma käte­ga langetatud põlismetsa tema vanaisa. Elati täpselt kahe maakonna piiril. Suur loomalaut koos heinaküüniga asus Viljandimaal, maja hobusetalli ja abihoonetega Pärnumaal. Lapsepõlvekodust teisele poole Navesti jõge «tsivilisatsiooni» ehk inimestega asustatud kohtadesse sai üle silla. «Kolhoos ehitas igal aastal uue silla, mis kevadel jääminekuga jälle ära uhuti,» meenutab Maret. «Nüüd, kui tahaks koju minna, peab olema paat või ujuma.»

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht