Ruumilise nägemise olemasolu või puudumise välja selgitamiseks on üks võimalus 3D-kino. Kui prillidega filmi vaadates ruumilisi efekte ei teki, ei ole stereoskoopilist nägemist.

«Stereoskoopiline ehk ruumiline nägemine tekib siis, kui mõlemad silmad vaatavad ühte objekti, kuid mõlemas silmas on tekkiv kujutis natuke erineva nurga all. 3D-filmides kasutatavate eriefektide nägemiseks peab olema väljaarenenud nii binokulaarne kui ka stereoskoopiline nägemine. See tähendab, et mõlemast silmast tulev info peab jõudma aju kuklasagara piirkonda ja aju peab mõlemad pildid ilusti üheks sulatama. Seega on stereoskoopilise nägemise arenguks vaja, et mõlemad silmad näeksid hästi, teeksid koostööd ning aju võtaks mõlemast silmast tulevat infot võrdselt vastu ja paneks selle üheks kokku,» selgitab KSA silmakeskuse optometrist Irina Baranova.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht