Karmel (46) on telemaja kohvikus istet võttes reibas ja rõõmus. Ta näeb ootamatult pisike välja, aga eks ole ka üldteada, et ekraanilt paistavadki inimesed suuremad, kui nad tegelikult on.

Sisemuses on see väike naine aga üks paganama vintske tegelane. Kuigi jah, mitte puust tehtud, nagu ta ise ütleb. «Rahvareetur», «lõhestaja», «sülje­tops» … Need on vaid pisku kõigest sellest, millega Karmelit pärast saatusliku otsuse tegemist ja uusaastahümni ärajätmist on «kosti­tatud».

Tümitamisähvardused ja lubadused peksa anda on naise pikaaegses telekarjääris esmakordsed. «Elasin seda kõike kogu südamest üle,» ütleb ta vaikselt. «Kaalusime ju oma meeskonnaga kõike põhjalikult. Hümni ärajätmine ei olnud juhuslik otsus, vaid ülisuure ja pika mõtlemise tulemus. Mul oli kahju, sest tahtsime ju parimat,» mõtiskleb Karmel ja ütleb, et kui vaid saaks aega tagasi pöörata, ta seda ka teeks.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht