Tihti näidatakse galeriile möödunud sajandi keskelt pärit kunsti, millele omanik enam kodus kohta ei leia, tõdeb Piia Ausman. «Teemavalik ja tehnika tunduvad aegunud, kõik need tööstusmaastikud, veidralt vildakad linnavaated, põllumehed ja kalurid tööhoos võivad esmapilgul tunduda iganenud,» mõistab galerist tänapäeva inimese muutunud maitset. «Tihti on tööd halvas seisukorras, pildid on tõmbunud tuhmiks ja kollakaks,» kirjeldab Piia Ausman nendeni jõudnud kunstitöid. «Sellest hoolimata tasub äraviskamise soovi tekkides uurida, kas pilti on mõtet restaureerida ja müüki panna.» Selgub, et välismaalased ostavad näiteks hea meelega 1960.–1970. aastate graafilisi lehti, mis aastakümneid eestlaste koduseinu kaunistanud. Juhtub sedagi, et pärast restaureerimist ja uut raamimist näeb pilt nii hea välja, et klient ei raatsigi seda enam müüki panna.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht