Uneprobleemid – nii unetus kui ka liigunisus – on üks peamisi meeleoluhäirete sümptomeid, ütleb Hea Une keskuse psühhiaater-unearst Juhan Kaldre. «Unetust võib mingi piirini pidada normaalseks. Kas üksik uinumisraskus või lühikest aega kestnud unetus vajab üldse ravi? Sellise perioodi vallandab tavaliselt mõni hingeliselt raske sündmus. Kui olukord laheneb, mööduvad tavaliselt ka unehäired. Kui tegemist on kroonilise ja pikaajalise unetusega, vajab see muidugi ravi.»

Üks magamata öö nädalas tervisele ei hakka. Probleemiks muutub unetus siis, kui ebapiisava või katkendliku unega öid hakkab ette tulema vähemalt kolmel korral nädalas. Praegu Eestis kehtiv ametlik klassifikatsioon annab aluse diagnoosida unetust häirena rohkem kui kuu aega järjest kestnud uneprobleemide korral. Värskeimas Euroopa Liidu unetuse ravijuhendis seisab, et muretseda tasub alles siis, kui magamine on muret tekitanud juba rohkem kui kolm kuud. «Unevajadus on igal inimesel erinev,» nendib tohter. «Viietunnisest öisest unest jääb lõviosale inimestest väheks. Samas võib seitse tundi olla täiesti piisav. Une kvaliteet on magatud tundide arvust olulisem.»

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht