Kristina (30) on toonud tantsu juurde paljusid lapsi. Sellega on käinud kaasas ka nende toetamine elu valikuid tehes või siis lihtsalt täiskasvanuna sõbrakäe ulatamine. Mõni aasta tagasi helistasid naise õpilase sõbrad just talle ja palusid, et Kristina aitaks – võtaks midagi ette, et nende sõbratar ei teeks enesetappu. Ahastuses tüdruk oli juba kodust põgenenud ja sõbrad ei teadnud, mida peale hakata. Nad andsid treenerile teada, kuhu tüdruk võis minna, ja naine järgnes lootuses, et saab veel midagi muuta. Kristina meenutab, et laps oli oma treenerit nähes üllatunud ja masendusest kõnevõimetu. «Ta vaatas mulle otsa ja ütles, et teda ei huvita mitte miski. Rääkisime pikalt ja lõpuks leidis ta siiski mõtte, mille najal edasi minna,» meenutab tantsuõpetaja.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht