Ärkan enne äratuskella katuselt kostva krabina peale. Sajab! Tunnen, kuidas õnnis kergendus üle terve keha valgub ja ärkamiseks valmistunud vaim uuesti lõdvestub. Milline kergendus! Viimased päevad on nii intensiivsed olnud, et tekkinud unevõlg annab endast päris nõudlikult märku. Lükkan äratuse paar tundi edasi ja tõmban teki üle pea. Aitäh, Looja, et sa märkasid!

Tegelikult on ikkagi ääretult võluv elada loodusega ühes rütmis ning isegi ilmast sõltumisel on selgete puuduste kõrval omad eelised. Kõigel on ju oma mõte ja põhjus. Kui õpime seda märkama, on elu sujuvam ja rahulikum.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht