Millal saab üldse rääkida kõhukinnisusest? On ju inimeste seedimine individuaalne …
«Tõepoolest,» kinnitab perearst Le Vallikivi. «On inimesi, kelle kõht käib läbi iga päev, neid, kellel see toimub paar korda nädalas, aga ei ole haruldane ka vaid paar korda kuus. Kui inimene tunneb end hästi ja vaevusi ei esine, siis selline tema ainevahetus ongi.»

Tohter toonitab, et kõhukinnisusest rääkides pole oluline see, kui tihti inimene soolestikku tühjendab, vaid see, milline on väljaheide. «Kivikõvad pabulad, mis punnitatud valuga – see on kõhukinnisus!»

Vahel peitub põhjus peas

Perearst rahustab, et enamjaolt on kõhukinnisus funktsionaalset laadi probleem ja selle taga ei ole raske füüsiline haigus. «Väga suur osa on siin ka psühholoogial – ajutist kõhukinnisust võib põhjustada näiteks stress või kasvõi võõras koht, kus pikemalt vetsus istumine tundub harjumatu või ebamugav.» Doktori sõnul läheb sellisel juhul seedimine ise korda, kui inimene harjumuspärase elurütmi tagasi saab või koju naaseb. «Reisidel tabab kõhukinnisus inimesi üldse päris sageli. Peale mainitud psühholoogilise ebamugavuse mängib siinkohal rolli ka tavatu toit, näiteks idamaades meile tavalise kartuli asendamine tunduvalt kiudainevaesema riisiga, lisaks palavusest tingitud vedelikukaotus ja ebaregulaarsed toidukorrad.»

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht