Sõitsin ühel õhtupoolikul mööda Tallinna äärelinna üht üsna rahuliku liiklusega tänavat kodu poole. Äkki jäi mu ees sõitnud auto täiesti ootamatult seisma. Lihtsalt pidurdas, seisis ja edasi ei läinud. Kuna ma pole eriline liikluses tuututaja ja kiiret ka justkui polnud, ootasin mõne sekundi rahulikult.

Eesolev auto sõitiski edasi. Mina ikka kenasti tema kannul ja äkki – nii paarisaja meetri pärast – pauh! Tema jälle seisab.

Mu esimene mõte oli: juht on purjus. Koogutasin siis rooli taga ühele ja teisele poole, aga ei saanud aru, mida see eessõitev juht roolis teeb. Temagi liikus jälle paari sekundi pärast edasi.

Kui tüüp mõne aja pärast kolmandat korda lihtsalt suvaliselt keset teed seisma jäi, läks mul kops üle maksa. Sõitsin talle kõrvale, vaatasin aknast välja ja nägin, kuidas autos istuv ­keskealine meesterahvas vahib telefoni ja naerab. Südamest. Ise seisab autoga keset teed.

Tõtt-öelda oli see selline hetk, et ei osanudki midagi teha. Seisin selle auto kõrval, lasin signaali ja püüdsin kätega seletada, et see pole normaalne, mida juht teeb. Signaali peale mees võpatas ja vaatas aknast välja. Lugesin ta huultelt, kuhu ta mind sulaselges eesti keeles saatis ... ja sõitis edasi. Nägin teda teel veel pikalt, rohkem ta seisma ei jäänud.

Tegelikult jäi see olukord mind väga vaevama. Ega see, mida mina tegin, ju ka päris ­normaalne ole. Sõitsin kõrvale ja hakkasin lihtsalt keset liiklust signaalitama ... Aga ma tõesti ei tea, mida oleks sellises olukorras õige teha. Joodikjuhist teatad ju politseisse. Või ­narkomaanist roolis. Aga mida teha nutinarkomaaniga, kes on ilmselgelt roolis nii endale kui ka teistele ohtlik? Helistan politseisse, aga kas sellest oleks kasu? Sel hetkel, kui politsei ­kohale jõuab, ütleb ta ilmselt, et tema pole telefoni näppinud ... Kas ma peaksin sellist juhti roolis pildistama? Aga siis ma oleks ju ise sama ohtlik?

Vat ei teagi, mida teha. Kes juhendaks? Arvan, et meile kõigile kuluks see teadmine ära.