No tervist üle pika aja!

Kohe alustuseks pean ära klaarima ühe asja. Mitmed lugejad on mulle kirjutanud ja muretsenud, miks ma ometi enam siinsamas esiküljel oma jutukesi ei kirjuta, kas midagi on juhtunud. Ei ole midagi juhtunud, tänan muretsemast! Olin lihtsalt puhkusel. Eriti suured tervitused ja lehvitused enda fännile, proua Üllele – olen tagasi!

Puhkus oli mõnus. Oleme juba aastaid võtnud mehega suvel terveks kuuks aja maha, tõmmanud arvutijuhtmed seinast välja, pakkinud oma seljakotid ja lapsed kokku ning põrutanud seitsme tuule poole. Sel aastal viisid tuuled meid Ameerikat avastama – rentisime autoloksu ja põrutasime lihtsalt riigi ühest otsast teise.

7300 kilomeetrit, mille läbisime, on pikk maa. Seda nii kilomeetrite poolest – ikkagi tervelt üks viiendik kogu maakera ümbermõõdust – kui ka ajaliselt. Just seda perega väikeses autokabiinis veedetud aega oskan ma tohutult hinnata. Sõites sai abikaasaga klaarida ja arutada asju, mida kodust-tööle-töölt-koju-tempos teha ei jõua. Samuti oli aega märgata, mida kõike uut on meie lapsed kooliaastaga juurde õppinud. Sai ka imelist maailma imetleda ja sellenigi jõuda, et kõige mõnusam paik on ikkagi oma kodu.

Eks ma jagan oma reisimuljeid siin edaspidigi, aga kuni suvi veel kestab, soovitan kõigil igal võimalusel enda ja pere jaoks aega võtta ning üheskoos palju toredat teha!