Foto: Alar Truu / Õhtuleht; Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Ines Karu-Salo, ärinaine

Levinumad linnud tunnen ikka ära

«No eks ikka tunnen ära Eesti rahvuslinnu suitsupääsukese, siis varese, haraka, varblase, rasvatihase, pardi, tuvi, luiged, kana, kuke, kotka (aga erinevaid liike ei erista) ja teised levinumad linnuliigid, mida koolis õpitud või looduses siin ja mujal nähtud. Aga sama linnuklassi erinevaid linnuliike ma muidugi ei pruugi suuta nimeliselt eristada. Tore on linde kohata ja vaadata, olgu siis pargis või loomaaias. Meenub, et kunagi talvel jätsin koduhoovi linnumajakesse pekitüki, kuid muul ajal ma lindude toitmisega ei tegele – seda tehes peaks igaüks veenduma, on see ikka avalikes kohtades lubatud ning mida söögiks anda, et vale toiduga linnule kahju ei tekitaks!»

Erik Orgu, toitumisnõustaja

Erilist huvi pakuvad röövlinnud

«Ma olen söönud päris mitmeid linde, aga kui kulinaarne pool kõrvale jätta ja rääkida lindude tundmisest, siis erilist huvi on mulle ikka pakkunud röövlinnud – kullid, kotkad. Nende puhul oskan eri liike eristada, mitte päris linnuteadlase tasemel, aga tuntumad liigid tunnen ära. Eks see huvi pärineb lapsepõlvest, kui sai loetud seiklusjutte ja vaadatud action-filme, ikka olid kangelastega koos lugudes kotkad või pistrikud. Varblasi või tuvisid nagu ei mäleta. Ja et mind huvitab sõjatehnoloogia ja selle ajalugu, siis olen näinud videot sellest, kuidas USA insenerid disainisid linde aluseks võttes hea manööverdamisvõimega sõjalennukeid.

Olen röövlinde tegutsemas näinud ka, oma koduakna taga võttis kull hiire rajalt maha. Ja hiljuti Prangli saarel nägime, kuidas üks kotkas tiirudega ülbitses – ilmselt ajas nad toidu juurest minema.»

Foto: Daisy Lappard

Vasta samale küsimusele Naistelehe Facebooki-lehel ja osaled loosimises. Seekord on auhinnaks punase viinamarja ekstrakti ja B5-vitamiiniga rikastatud šampoon ja palsam. Võitja nime ja põnevamad vastused avaldame järgmises ajakirjas.

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks metsise.
Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline. Sugupooled erinevad teineteisest nii suuruselt kui ka sulestiku värvuselt.
Metsisekukk on hanesuurune, raskepärase kehaehituse ja pika ümardunud sabaga, mille ajab mängu ajal lehvikuna laiali.
Metsisekana on isaslinnust ligi 40% väiksem, kuid tedrekanast selgelt suurem, pika ümaratipulise sabaga kanaline.
Metsisekuke laul kostab 200–300 meetri kaugusele. See koosneb naksutamistest, sillerdamisest, nn pealöögist ja ihumisest.
Laulu viimane osa on kolm–neli sekundit kestev ihumine, mis meenutab noa ihumist käial. Selle ajal metsisekukk ümbritsevat ei kuule. Laulab ainult kukk.

Allikas: www.eoy.ee