Kõigi laste organism toodab laktaasi – ensüümi, mis võimaldab beebidel ema rinnapiima omastada. Laktaasi tootmine täiskasvanueas on tekkinud aga päriliku geenivariandina ja levinud laialdaselt põhjusel, et organismi võime piima ja piimatooteid omastada on osutunud looduslikuks eeliseks. Piimaga seotud teadusuuringuid on analüüsinud Briti dietoloog Sophie Medlin, kelle sõnul on sellise mutatsiooniga inimesed osutunud üldiselt tervemaks ja saanud ka rohkem järglasi kui need, kes piima ei talu. Sel põhjusel ongi niisugune geenivariant laiemalt levinud.
Piirkondades, kus piima on läbi ajaloo palju tarvitatud, sh Euroopas, esineb laktoositalumatust vaid umbes 5% elanikel. Jaapanis ja Hiinas on piimajoomise traditsioon peaaegu olematu ning laste organism lõpetab laktaasi tootmise üsna varsti pärast rinnast võõrutamist. See tähendab, et laktoositalumatus esineb peaaegu kogu rahvastikul.
Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht