Kui märkad, et su elus kõik laabub, teed järelikult õiget asja. Kui teele veerevad takistused, ei ole selleks õige aeg. Vähemalt mitte veel,» avaldab võrulanna Eve Vinn (58) põhilise inglitarkuse. Tema tee inglite muuseumini kulges tasapisi, kuid üsna järjepidevalt.

Eve mäletab täpselt, kuidas ta 20. novembril 2005 oma esimest inglit kohtas. «Ingleid kujutatakse tavaliselt mõtliku või kurvana. Nad mõtlevadki ju enamasti, kuidas inimesi aidata. See ingel oli aga selline malbe ja piduliku olemisega pühadeingel,» meenutab naine. Inglitega oli paarkümmend aastat lille- ja kingipoodi pidanud Eve nimelt ennegi kokku puutunud. Aga ükski ei kõnetanud teda sedaviisi. Selsamal hetkel tekkis tal ka mõte rajada inglite muuseum.

Veel mäletab Eve, kuidas see ingel maksis omajagu raha. «Aga mees, kes oma abikaasat armastab, ostab talle ikka moosinäo peale ka mõne kallima asja ära,» naeratab naine.

Samal õhtul Tallinnast koju jõudes läks Eve joonelt oma lillepoodi ja korjas sealt ära kõik müügil olevad inglid – iseenda kogusse. Alles hiljem hakkas ta inglitesse veidi kriitilisemalt suhtuma ja nüüd ei ole kaugeltki kõigil neist lootust muuseumis varjupaika leida. Kui ingel Evet ei kõneta, jätab ta selle ostmata.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht