Nii Indoneesia kui ka maailma suurte info­agentuuride tähelepanu pälvinud lugu algas 2017. aasta jaanuaris, mil Nining Sunarsih (52) puhkas Sukabumi linnas Jaava saarel. Kui naine 8. jaanuaril Citepusi rannas suples, viis ookeanist ootamatult tõusnud hiigellaine ta endaga kaasa. Võimas vool kandis hirmunud ja appi karjunud Niningi keset ookeani, kuid keegi pealtnägijatest ei julgenud talle appi minna. Juhtunu tunnistajad olid teiste seas ka Niningi õde ja lapselaps.

Kadunud naist otsiti mitu nädalat, kuid tulutult. Lõpuks veendusid päästjad üksmeelselt, et Nining ei suutnud ellu jääda, ja otsingud lõpetati. Ta kuulutati uppunuks ja teadmata kadunuks. Et surnukeha ei leitud, keeldusid sugulased ja sõbrad aga tema surmaga leppimast.

Mõni aeg hiljem kandsidki lained kaldale poollagunenud ja tundmatuseni moondunud surnukeha. Päästjad uskusid, et tegemist on Niningi laibaga, kuid naise sugulased ei tunnistanud seda temaks. Igaks juhuks tellisid uurimis­organid ka DNA-analüüsi, millest selgus, et laip ei kuulunud tõepoolest stiihia poolt ookeani lohistatud Niningile.

Tähtis osa une­nägudel

Imetabase pääsemise kohta levis meediaväljaannetes mitu versiooni, mis olid enam-vähem sarnased ja erinesid üksteisest vaid detailide poolest.

Ühe versiooni põhjal mängis Niningi pääsemisel olulist rolli tema lihane onu, kes olevat ühel ööl näinud imelikku und. Vennatütar palus unenäos onul tulla samale rannale, kus ta kuid tagasi kadunuks jäi. Eakas mees ärkas pisarsilmil üles ega suutnud tükk aega nähtust toibuda. Siiski näis unenägu talle väga realistliku ja isegi ennustuslikuna. Mees läks öösel plaažile, kuigi ei lootnud midagi erilist eest leida. Milline oli aga mehe üllatus või isegi šokk, kui ta avastas mererannalt Niningi. Naine lebas meelemärkuseta liival ja tema riided olid üleni liivaga kaetud.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht