Grete (39) ongi rahulik. Ta ei arva üldse, et tal midagi huvitavat rääkida oleks. Vale! Väga kiiresti keemispunkti jõudva televärgi köögipool on täis põnevust. Inimesed, kes igal õhtul ekraani kaudu meie elutuppa jalutavad, on paratamatult tabamatu ime olekuga. Kuidas nad suudavad, aastast aastasse? Särada ja siis minna koju oma argihalluse keskele ning hakata uuesti järgmisel hommikul pihta.

Sinust pole kuigi palju kirjutatud ...

Ega ma ülemäära palju taha rääkida ka, motivatsioon on ülitilluke. Igasugune edevus saab eetris küllaga rahuldatud.

Kuidas sa telesse sattusid?

Olin Tallinna Ülikooli kolmanda kursuse tudeng, õppisin psühholoogiat ja mul oli soov tööle minna. Teleteema on mind kogu aeg paelunud, Tallinna Ülikool ja telemaja on üsna lähestikku. Mõtlesin: äkki on siin majas mingit tööd, aga siia oli kuidagi vaja n-ö sisse saada. Ema tundis üht arhiivis töötavat prouat, kes ütles, et las laps siis kirjutab, mida ta siin teha tahab. Nii kirjutasingi, et tahaks teha näiteks personalitööd, kuna õppisin just personalipsühholoogiat.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht