Eestlane on teadagi ehitajarahvas ja võimalusel proovitakse ikka ise toimetada. Kui veab, lööb vahel innukalt kampa ka hea sõber või naabrimees. Suures tuhinas langevad vanad seinad ja teise kohta kerkivad uued, kuni ühtäkki seistakse probleemidega silmitsi. Domus Kinnisvara konsultandi Kaili Tamme sõnul tuleb paljudele ikka veel üllatusena, et kodu remontides kehtib terve rida seadustega paika pandud piiranguid ja nõudeid. «Need pole välja mõeldud kiusamiseks, vaid selleks, et hoonete ohutuse koha pealt kindlus majas oleks. Laias laastus tuleb mõelda kolmele aspektile ehk tule-, elektri- ja ehitustehnilisele ohutusele, kuid vähetähtis pole ka keskkonnaohutus.» Paraku ei tulda sageli selle peale, et asjatundmatult tehtud remont ohustab kogu maja, samuti naabrite vara. Ühtlasi on palju keerulisem hakata tagantjärele ekspertiisi võtma kunagi tehtud ümber­ehitustöödele, sest pangad ei taha enam omavoliliselt ümberehitatud korterite peale laenu anda,» kinnitab Tamm. Seega pole sugugi võimatu, et omanik saab kohustuseks taastada korteris endine olukord.

Et sul oleks enne remonttöid lihtsam näpuga järge ajada, aitas Kaili Tamm kokku panna väikese ülevaate remondi- ja ehitustöödest ning sellega seotud kohustustest. Kui aga endas kahtled, küsi enne haamri vibutamist targemalt inimeselt järele.

Asukoht

Enne remonttöid mõtle esmalt kodumaja ja selle asukoha peale. Eraldi piirangud kehtivad miljööväärtuslikus piirkonnas ja muinsuskaitsealal asuvatele hoonetele. Sellisel puhul on hea kontaktisik omavalitsuse ehitusnõunik või arhitekt, kes teab kõikvõimalike piirangute kohta ja oskab soovitada seaduslikke remondilahendusi.

Moodsa kortermaja puhul on lugu lihtsam, aga siingi on terve rida töid, millega kaasnevad lisakohustused. Kas muutub eluruumide arv või isegi pindala? Või on töö iseloom selline, mis muudab kogu kortermaja olukorda? Olgu siis jutt tuleohutusest või muutustest konstruktsioonides.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht