Teate seda võib-olla veidi hea maitse piiril kõikuvat lugu musta ja valge mehe ellusuhtumise erinevusest, kus must mees lamab banaanitaime all ja ootab, millal vili talle sülle kukub? Seda märganud valge mees küsib imestunult: miks sa üles ei tõuse, banaane ära ei korja, et siis turul maha müüa? «Ei tea miks?» imestab must mees, «mulle jätkub sellest ühestki täitsa vabalt lõunasöögiks.» Aga kui sa terve puutäie maha müüd, saad raha ja võid veel puid juurde istutada ning varsti terve istanduse rajada! Must mees ei taipa sugugi, milleks talle istandus, kui kõht niigi täis ja hea olla. Hakka sellega veel rabama. Ei viitsi! «Mis mõttes?!» hakkab valge mees ärrituma, «kui sul juba istandus töötab, teenid palju raha, saad rikkaks, võid teised inimesed tööle võtta ega pea ise enam midagi tegema!» Musta mehe näole valgub õnnis muie. «Mida ma siis praegu sinu arust teen?» uriseb ta ega mõista, mida too valge üldse taga ajab. Mis rahulik elu see on, kui sul istandus ja töölised kaelas, nood pole iialgi millegagi rahul, streigivad ja tulevad veel kallale kah. EI VIITSI!

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht