Veel kümme aastat tagasi poleks Margi Sander (25) vedurijuhi pabereid saanud, sest rongijuhtimine oli üks naistele välistatud ametitest. 2009. aastal kaotas uus töölepinguseadus keelatud tööde nimekirja ja usutavasti on naisrongijuht õige pea täiesti tavaline nähtus. «Mujal maailmas pole see üldse haruldane,» teab alates juulist iseseisvalt liinil sõitev Margi. Enne seda tuli läbi teha kahest osast koosnev Elroni koolitus. «Eelmisel sügisel võeti kursus vastu, detsembriks oli mul vedurijuhiluba tehtud. Järgnes sertifikaadiõpe. Õnneks hakkasime üsna ruttu tegema praktikasõite, sest üks asi on raamatust lugeda, teine omal käel järele proovida.» Et üldse õppima pääseda, tuli läbi teha konkurss. 50 soovijast võeti vastu vaid kaheksa, nende hulgas esimene ja ainuke õrnema soo esindaja. Naisi on lähiminevikus ennegi kandideerinud, kuid just Margi läheb Eesti raudteeajalukku. Juba õppeperiood kulges teravdatud tähelepanu all ja see pani noort naist eriti hoolega pingutama. Nüüd, iseseisvalt töötades näeb ta sageli, kuidas reisijad platvormil veduriakna poole kiikavad, oma­vahel arutama hakkavad või koguni sõrmega osutavad – kas tõesti paistab puldi tagant pikajuukseline noor daam?

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht