Minevikku vaadates leiab Ervin (55), et ka diskodel hea muusika mängimine oli omamoodi massiteraapia. Mees ütleb, et oli teistsugune juba ammu. Võimed päris ta enda sõnul emalt, kes samuti ravitseb, või hoopis vanavanaisalt, kes olnud selles eriti andekas. «Eks me ole vaimselt nii kasvanud. Tunnetus on mul olnud kogu aeg, aga vaimse kasvuga on see arenenud,» räägib Ervin ja lisab, et äärmustesse ta esoteerikaga samas iial ei lähe, sest fanatism on tema jaoks hirmutav. Mees naerab, et ei ole nii, et kallistab ainult puud ja muud ei usu. Ta pooldab hoopis alternatiivse ja tavameditsiini koostööd. Juba lapsena meeldis Ervinile arsti mängida ja ta oli kindel, et saabki arstiks. Ta astus isegi meditsiinikooli, kuid õppimine jäi sõjaväkke kutsumise tõttu katki. Aega teenima mees lõpuks ei läinudki. «Läksin hoopis Saksamaale, pagulaseks,» meenutab ta muheledes. Kui Eesti sai vabaks, tuli ta koju tagasi ja hakkas plaate keerutama. «Diskoriamet teeb mu klientidele alati nalja. Arvatakse, et see on tugev vastand – enne pummeldasin ja järsku pöördusin ning hakkasin tervendajaks. Nii see siiski ei ole,» sõnab Ervin.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht