Anu Saagim (55): «Ma olin ikka šokeeritud!»

Me ju teame, et nii kui raamat tuli, muretseti see igasse koju. Ka meie peres. See oli peidetud teiste raamatute taha. Loomulikult sai üles leitud ja läbi loetud. Ma olin ikka šokeeritud. Tollal kodus ju seksuaalteemadel ei räägitud, see oli tabu. Koolist rääkimata. Meil oli vist üks seksuaalkasvatuse tund ja ka seal eraldati poisid tüdrukutest. Nagu poleks olemaski olnud. Seda raamatut sai põnevusega loetud. Äge, et selline asi kätte sattus. See oli seksipiibel. Sõbrannadega käis küll itsitamise ja punastamise saatel arutelu, kas seda kohta lugesid. Kummaline raamat, sai kapsaks loetud. See on siiani Saaremaal alles, nagu märk mingist ajastust. Kohati olen nüüd maal olles mingi suvalise koha lahti võtnud ning praegu tundub see kõik nii lihtne ja naiivne. Tänapäeva noored õpivad väga varakult. Olen lapse õpikuid sirvinud ja mõelnud, kuidas küll ajad on muutunud. Minu meelest on äge, et nad võtavad kõike nii loomulikult ja enesestmõistetavalt. Mul on lihtne nendega seksist ja seksuaalsusest rääkida. Pigem pärsiksin vägivaldseid kui seksi ja alastust sisaldavaid filme. Mind ärritab, et alastus ja seks paigutatakse pornograafia alla, et sellest üritatakse teha midagi nilbet ja rõvedat. Kui seda võetakse loomulikult, kasvavad ka lastest normaalselt arenenud inimesed. Ei ole õige kõike vaiba alla ja raamaturiiuli tagumistesse nurkadesse ära peita. Mu meelest ei peaks inimesed häbenema ei ennast, oma keha, välimust ega seksuaalsust. See kõik on loomulik. Sõda on ju palju õudsem. Vot selle kohta ütleksin vastik ja jõle, aga kõik see, mis puutub seksi, on kaunis. Niimoodi tulebki noori kasvatada. Mina olen õnnelik, et mul oli selline raamat riiulist võtta.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht