Ühel kaunil päikesepaistelisel suveõhtul neli aastat tagasi sattus Sünne (35) pulma, mille külaliste hulgas oli Türi noormees Edvin. Kuulnud naist üht viisijuppi laulmas, tundis ta kohe ära talendi ja tegi ettepaneku luua ühine bänd. Rattad hakkasid kiiresti veerema ja ühtäkki sadas neile sülle peadpööritav edu. Ansambel Patune Pool sai nii popiks, et esinemised on broneeritud juba mitmeks aastaks. Küllap on menule kaasa aidanud ka bändi nimi, mis lauljanna sõnul vihjab, et öö varjus võib kõike ­juhtuda.

Nukraid lugusid kirjutab sahtlisse

Sünne on tahtnud alati laulja olla. Ta alustas oma karjääri küll riigiametnikuna, kuid ümises viisijuppi isegi kontoriaknast välja vaadates. Vahetult enne bändi tegemist töötas ta aastakese Nõmme linnaosavalitsuses, enne seda keskkonnaministeeriumi allasutuses. Nooruses jõudis piiga ka kodulinnas Keilas burgeriputkat pidada, baaris kliente teenindada ja isegi kassapidaja olla.

Muusika pole Sünnele ja Edvinile töö ega hobi, vaid pigem elustiil. Lauljatar armastab nii lava kui ka publikut. «Meie jaoks on kõik esinemised erilised. Ei tea, kas see on juhus või tõmbame me ligi vaid ülitoredaid inimesi. Iga kord oleks justkui sõprade keskele sattunud. Loodan, et see ei muutu iial. Oma muusikaga püüame kõigil jala tatsuma panna,» räägib Sünne, et eesmärk on pakkuda lõbusat energiat ja võimalust väljaelamiseks, sest nukraid ballaade saab ka üksi kodus kuulata.

Naine tunnistab, et on sahtlisse siiski oma kakskümmend kurba lugu kirjutanud. «Eks meil kõigil ole erinevaid aegu ja tujusid, nukruski tahab vahel välja tulla. Laulukirjutamine on minu jaoks üks viis end väljendada,» selgitab ta.

Päris esimene lavakogemus jäi Sünnel lapsepõlve, kui ta oli kõigest nelja-aastane ja osales saates «Laulumaias». Edasi läks laululembene tüdruk «Laulukarusselli» ja konkursile «Kaks takti ette». 2008. aastal süttis vahepeal vaibunud kirg taas ja ta astus solistina üles mitmes kollektiivis, sh Horre Zeigeri bigbändis ja ansamblis Toomapojad.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht