Meie aju töötab vahetpidamata ja vajab selleks kogu aeg ka kütust. Inimese kütus on toit. Aju läbib iga päev tuhat liitrit verd, varustades seda hapniku ja toitainetega. Kui veres pole toitaineid piisavalt või see sisaldab n-ö tarbetut rämpsu, häirib see meie juhtimiskeskuse tööd.

Toidu ja depressiooni seoste kohta on tehtud palju uuringuid. On leitud näiteks, et rohkelt rafineeritud suhkruid sisaldav toidusedel põhjustab ajufunktsioonide halvenemist ja depressiooni süvenemist. Vahemere ja traditsioonilist Jaapani dieeti tüüpilise lääneliku toidusedeliga võrreldes on ilmnenud, et depressioonirisk on kahe esimese korral 25–35% väiksem. Depressiivsete ja teiste vaimsete häiretega patsientide uurimisel on selgunud, et nende toidusedelis on suur puudus paljudest olulistest toitainetest, eriti tähtsamatest vitamiinidest, mineraalidest ja oomega-3-rasv­hapetest. Viimaste liigvähese tarbimise korral on täheldatud depressiooniriski märgatavat suurenemist, nende igapäevane tarvitamine toidulisandina on aga mõne uuringu järgi avaldanud selget mõju depressiivsuse vähenemisele.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Naisteleht