Parima vangivalvuri tiitli pälvinud noor naine: „Puhas juhus, et minust vanglaametnik sai.“

Uues Tallinna vanglas on 1888 läbipääsu. Kuigi halli betooni taustal sarnaneb iga järgmine uks täpselt eelmisega, on kõigil nimi. «Mina panin ustele nimed,» räägib eelmise aasta parim valvur Katri Järvsaar.

Katri esimene töökoht oli kurikuulus Murru vangla, mida kiputakse meenutama kui kohta, kus võim oli vangide, mitte valvurite käes. Viimased aastad enne sulgemist olid küll rahulikumad kui eelnenud pöörased kümnendid, aga paika saatis teatud maine. Katri Murru vanglat nii tumedates toonides ei mäleta. Naine naerab, et vangidest kordades kõhedamad olid tühjad majad. «Pimedas perimeetrit kontrollides tiksus kuklas vaikselt tunne, et keegi hüppab kuskilt välja,» läheb ta ajas tagasi. Kuid see hirm oli pigem inimlik, mitte töökohaga seotud.